Oh neid eurooplasi...

Hilisõhtust kallid blogi lugejad, meil siin hetkel kell 3 öösel.

Hommik oli nagu ikka, varajane, aga uut moodi oli meie ameerikapärane hommikusöök, kus siis pakuti helbeid piimaga, muna, viinerit, röstsaia moosiga ja peekonit. Pärast seda hommikusööki hakkas kohe vahelduseks parem tunne, muidu arvasin, et lähen juba riisi nägu :S

Varajane hommik

Meie bussijuht, kelle kõrvalhobi ona bussiümbruse koristamine, kus iganes ta ei viibiks

Pärast hommikusööki sõitisime taas oma festivalialale, kus kontsert toimus seekord siseruumis. Meid kamandati kohale kella 9-ks, aga kontsert algas alles kell 11.00. Suht kohe pärast üheksat kamandati meid heliproovi, aga millegipärast hakati hoopis valgust paika panema ning nende mikrofonidega jännati ka tükkaega. Proovi lõpuks hakkas kostma ka normaalset heli, aga mis ei tähendanud seda, et see normaalne muusika ka esinemise ajal tuli. Esiteks oli see väga vaikne ning plekilise kõlaga. Nu 4 päeva on harjutanud seda helivärki ja 4 päeva saavad veel harjutada, äkki järgmine aasta oskavad paremini. Me tegelikult oleme vist üks suur nuhtlus üldse nendele helimeestele, sest me küsime alati niipalju heliproovides. Küll on vaja üheks looks 3 mikrit pilluritele, siis järgmiseks looks on vaja 4 mikrit juurde lauljatele siis on vaja hoopis 1 mikrit 1 pillurile ja siis uuesti vaja ainult 3 mikrit lauljatele. Kui nad kuulevad sõna Estonia siis nad lähevad juba näost kaameks. Loodame, et peame ikka koos nendega festivali lõpuni vastu.

Esinemine festivaliala teatris, millel on täisring lava.

Enne esinemisele minekut

Kontsert antud, sõitsime otse oma alalt Anseongi linna avasatama. Käisime kõigepealt läbi ka sellest farmist, mida meil eile näha ei õnnestunud. Sinna farmi siis tuuakse põldudelt kokku soja oad, mida siis keedetakse läbi, siis pannakse oad kuivama ning siis purustatakse nad pulbriks ja siis nad pannakse suurtesse savinõudesse seisma päikese kätte alla laagerduma ja neid võidakse seal hoida 1 kuust kuni 5 aastani. Ja neid hotakse see väljas aastaringselt. Mida kauem seisab, seda paremad maitseomadused pidid välja tulema.

Savinõud, kus laagerdatakse sojapulbrit

Anseongi linn

Pärast farmi sõitisme ühte muuseumisse, mis oli kahjuks kinni, sest neil on tavaliselt esmaspäeviti muuseumid kinni, aga kuna eile oli Korea vabariigi aastapäev siis oli täna hoopis muuseumid kinni.

Kui muuseumisse ei saanud, siis sõitsime otse kesklinna, kus koos otsisime ülesse kohaliku McDonaldsi, mis oli kohtumispaigaks ning kõiki lasti 1,5 h linna peale jalutama. Linnas olulisi vaatamisväärsusi ei olnud, seega põhiliselt käidi kohalikul turul ning vaadati kohtumispaiga lähedal olevatesse kauplustesse sisse.

Anseongi turg

Sisseostud tehtud sõitsime otse Anseongist hotelli, kus ööbivad festivali peakorraldajad ning nad korraldasid täna kõikidele osavõtjatele linnapea vastuvõtu koos õhtusöögiga. Üritusele minek oli juba omaette kogemus. Päeval me vahetasime linnapeale minekuks riided ära ning võtsime rahvariided kaasa ning palusime oma saatjal leida õhtuses hotellis koha, kus saaksime enne üritust riided tagasi vahetada. Meie saatja leidis meile oma boyffriendi hotellitoa, kus ta ööbis veel kolme inimesega, aga seal nüüd vahetas korraga 25 inimest riideid. Õhtune üritus läks veel paremaks. Kui enne tantsuklubi ei saanud, siis nüüd sai seda kohe korralikult.

Riietevahetus hotellitoas 25-kesi

Õhtune üritus nägi välja nii, et kõik grupid koos linnaamtenikega ning CIOFFi esindajatega olid kokku kutsutud. Erinevad riigid istusid kahe ümmarguse laua umber ning riikide grupijuhid koos 1 laua taga.
Alguses oli linnapea kõne, siis oli CIOFFi presidendi kõne, siis tuli kinkide vahetamine. Pärast kinkide vahetamist hakati laudade kaupa puffet-laudade juurde lubama.
Mingil hetkel pärast söömizt hakkas Usbekistani rühm kogu rahvale esinema, siis võttis järje üle Slovakkia, mis pani juba rahva elama ja siis ükshaaval edasi, sest keegi ei tahnud ju ilma esinemiseta jääda. Lõpuks tantsis kogu saal, kaasaavatud linnapea. Planeeritud lõpp pidi olema kell 23.00, aga meie jõudsime bussi alles kell 00.15. Nu sinna bussi jõudmine võttis ka oma jagu aega, sest Kristiina ja Ingrid, kes läksid uksest esimesena välja tahtsid väikest nalja teha, mis kasvas väga väga suureks. Ühesõnaga, nad olid väikse grupi leigaritega võtnud lobbysse ritta ning lehvitasid väljuvatele leigaritele ja ütlesid Goodbye, aga kõik leigarid võtsid ennast sinna samuti edasi ritta ning siis hakkas peoruumi ustest väljuma kogu seltskond, kes ei saanud midagi aru ja esimene hakkas millegipärast patsu andma ning kogu rahvas väljus hotellist nii, et andsid rivis seisvatele leigaritele patsu ning ütlesid Goodbye või Good night. Mõned julgemad olid ennast samuti rivi otsa võtnud ning kui kogu rahvas oli hotellist väljunud ja leigarid hakkasid samuti järjekorras patsu andes minema, siis oli rivi jõudnud  juba hotelli trepini. Vot selline oli linnapea õhtusöögilt üks korralik lahkumine. Kõikide leigarite ja sorrõsetode käsi oli mõneks hetkeks väga rahvusvaheline.

Linnapea kinki üleandmas

Tants on hoo sisse saanud

Kiirelt ka homsest plaanist. Mis on üllatav, et hetkel polegi ühtegi muudatust tulemas, toimub kaks konserti ja õhtul poodi minek. Aga eks homme näeb, mis tegelikut toimuma hakkab!

Kirjutamiseni.