esmaspäev, 3. oktoober 2011

3. päev Koreas

Tere õhtust!

Päev algas meil varajase hommikusöögiga, mis täna oli viimast korda koreapärane. Homme hommikul pidime saama ameerikapärast  hommikusööki, eks näib mis nende meelest ameerikapärane on.
Hommikul jagati meile kätte ka inglise keelde tõlgitud majutuse sisekorraeeskiri. Põhisõnum oli selles, et majutuses ei tohi olla overdrinked ning oma toas ei tohi alkoholi juua.  Seal ei olnud sõnakestki öörahust ega selle kellaajast. Seega me oleks võinud rahulikult edasi tantsida ja laulda. Aga võibolla tundus meie olek (tantsimine ja laulmine, keset fuajeed) neile kui overdrinked ja andsid paberi pihku.

Tegelikult hommikusöök hakkas juba kahe üllatustega. Toidus üllatusi ei olnud, väljaarvatud banaani asemel oli jogurt. Aga üllatajaks oli Linda, kes oli eile õhtul väidetavalt oma WC-s ukse juures mingit kruvi kinni krreanud. Linda korralik inimene, õik mis lahti tuleb kinni keerata. Ühesõnaga ta keeras mingit nuppu/kruvi ja kui ta ukse sulges jäi see lukku, õnneks ta ise oli välja siis. Niimoodi ei saanud ta terve öö WCsse ning hommikusöögi juures oli ta väga õnnetu. Nii õnnetut Lindat ma polegi kunagi näinud. Pärast hommikusööki palus Linda mind, et ma tema WC ukse ülevaataks. Ukse avamisel ei aidnud peenikese peaga Sille kamm ega minu taskunuga. Saatsin Linda meie saatjat ning turvamehi otsima, et äkki neil on olemas maja peal töömees, kes aitaks ukse lahti. Linda kaduski maja peale.
Linda saabus siis tagasi mingi mehega ning meie saatjaga, aga ta pabistas, et ta äkki ei saa nendega suheldud ja seepärast äratas ta üles oma ülekoridori naabri Kristiina. Enamus inimesi magas pärast hommikussöki sellepärast, et meil oli väljasõiduni 2h aega.
Kristiina sõnutsi oli asi väga koomiline olnud, sest kohal käis kõigepealt 1. mees, siis 2. mees ja siis 3. mees, kes oli vahepeal vaatamas käinud ka Kristiina WC ust kuidas see töötab ja lõpuks sai see mees Linda ukse lahti.  Linda ütles täna õhtul,  kui me majutusse sõitsime, et tal on täna lahtiste uste päev, sest ta ei julge ühtegi ust kinni panna :)

Pärast hommikusööki, pärast Linda üllatust ning natuke tudumist olime kõik riietunud rahvarõivastesse ning sõitsime festivalialale kus meid kõigepealt ootas lõuna.

Tavapärast lõunat meile toomas



Pärast lõunat toimus meil kiire mikrofonide proov ning siis oligi aeg käes meie teiseks esinemiseks sellel festivalil. Pärast esinemist oli meil taas vabaaeg festivaliala nautida.Pärst vabaaega toimus meil järgmine esinemine ühel teisel laval, kus esinesime nö muuseumikavaga, kus lõpus oli publiku tantsitamine.


Kui eluskoera ei jõua ülevalpidada, siis võid valida ka sellise

Pärast esinemist viidi meid ühesse kohalikku, ühte kuulsamasse, templisse. Templis oli buddha kuju, kelle ees võis palvetada. Enamasti pidid seal palvetamas käima vanavanemad oma lastelastepärast, et nad eriti heasse ülikooli ikka sisse saaks.


Templi üks hoonetest


Buddha
 Pärast templit viidi meid tagasi õhtusöögile. Pärast õhtusööki pidime me vaatama ühte kohalikku eriti ägedat rühma, aga tuli sisse muudatus. Muudatused on meil siin väga tavapärased, sellepärast leigarid lasevadki esimese jutu kõrvust mööda, sest nagunii tuleb muudatus sisse. Muudatus oli see, et nad pidid ka homme esinema ning kuna me homme peame nagunii kaua kohal olema, lausa kella 23-ni, et siis vaatame seda rühma homme ja täna võisime koju minna. See muudatus meile iseensest meeldis, sest õues oli kole külmaks läinud. Kui juba kliimast rääkida, siis hommikuti on siin 6-8 kraadi sooja, päeval tundub isegi 25 kraadi olevat, aga nii kui päike loojub siis on kohe kül ja kuskil 10 kraadi kandis.

Tagasiteel majutusse, tegime ka kiire peatuse bensukas, kus toimus "suveniiride vahetamine" st. raha neile, õlu meile.

Majutusse jõudes, toimus ühine pesu pesema panemine. Kokkulepitul 20.30 oli pesuruumis kümmekond leigarit, kes jagas pesu erinevate masinate vahel ära ning üritastid hieroglüüfidest aru saada.Õnneks saabus varsti ka meie saatja, kes aitas meid orienteeruda selles keele maailmas.

Kell 21.00 ootasid kõik leiagrid oma toas teleka taga ühte intervjuud, kus oli kohal Sille ja mõned leigarid veel. Kuulasime 30 min koreakeelseid uudiseid, aga tulutult. Intervjuud ei lastud.

Intervjuus pettunud, kutsus Sille taas meid tantsuklubisse. Seltskonna kokkusaanud, sammusime koos konverentsiaali poole, mis meile eraldati eilseks ja tänaseks. Kuid kahjuks oli see lukus. Tulime siis tagasi ning otsisime oma saatjat või turvameest, kes meile ukse lahti teeks, aga tulutult. Mõtlesime, et kui eile pilli ja tantsu peale tuldi saali pakkuma siis äkki tulevad täna ka ning pill hakka üürgama. Vahepeal käis oma ringkäigul kohalik turvamees, tema ei seganud meid ning meie teda ka ei hakanud segama küsimustega saalis osas. Ja lõpuks saigi läbi meile nö eraldatud 1h ja vahepeal ei tulnud keegi meile saali pakkuma. Proovist heatujulisena lahkusime iga üks oma tuppa tuduma, mis sest, et hommikusöök on küll natuke hiljem, 07.30, aga siiski varajane.






NB!!! Some changses. Ma ei jõudnud oma postitust teelegi saata, kui tuli Sillelt koputus uksele, et toimunud on muudatused ning toimub kiire infokoosolek. Ainukesed asjad, mis samaks jäid oli hommikusöök ning päevane esinemine. Homme pidi olema ka mängudepäev, kus pidime kohalikega tegema rahvalike mänge, milleks me tegelikult ka proovis harjutasime, aga see jääb ära. Seda ei tea, kas mõnel teisel päeval see toimub, aga homme on selle asemel linnatuur. Me iseensest muudatuse pärast pahased ei olnud, sest linnatuuriga oleme rahul ning proovi oli niisama ka lõbus teha :)

Homseni!

2 kommentaari:

  1. Tervitused Eestist! Kas on ka teada, mispärast mängudepäev ära jäi? Või jäi ära ainult teie osalemine sellel?
    Aitäh jooksvate postituste eest, see laseb mõnusalt kaasa elada!

    VastaKustuta
  2. Põhjust pole otseselt teada. Meiega koos pidid sel päeval veel mängima ka Malaisia ja Türgi. Antud plats, kus me väidetavalt mängima pidime on terve festivali aeg tühjana seinud. Platsi ääres seisavad ka tühjad plastmasstoolid.

    VastaKustuta